Kuigi Rooma mütoloogia kujutas endast kombinatsiooni kreeka ja etruski mütoloogiast, oli sellel siiski mitmeid unikaalseid jooni, mis eraldavad selle mütoloogia nendest, mida tema aluseks võeti.

Rooma mütoloogia tõi meile mõned kõige huvitavamad lood ja müüdid iidsete jumalate ja jumalannade kohta. Nende sümboolne tähendus on väärtuslik ka tänapäeval ning neid kasutatakse sageli kunstis ja kirjanduses viitena.

Vana -Rooma kõrgeim jumalus oli Jupiter ja kõik teised jumalused olid temast väiksema tähtsusega. Kuigi ta oli kõrgeim jumalus, kummardati temast võrdselt ja mõnikord isegi rohkem teisi jumalaid ja jumalannasid. Iidne mütoloogia põhines lugudel, mille lõi inimese kujutlusvõime. Kõik, mida inimesed ei suutnud mõistlikult seletada, lõid nad lugusid, millest hiljem said müüdid ja legendid.

Iga looduslik sündmus, mida ei olnud võimalik seletada, sai sel ajal Roomas valitsenud jumalate ja jumalannade tööks. Jumalik sekkumine oli lihtsaim viis selgitada kõike, mis tol ajal juhtus, ja nagu tänapäevalgi, uskusid inimesed jumalatesse ja austasid neid.

Tänases tekstis räägime rohkem Rooma jumalannast Florast, kes oli kevade ja lillede jumalanna. Niisiis, kui olete kunagi tahtnud selle Rooma jumaluse kohta rohkem teada saada, on siin suurepärane võimalus seda teha.

Mütoloogia ja sümbolism

Flora oli Rooma lillede ja kevadise jumalanna. Peale selle oli Flora ka viljakuse ja taimestiku jumalanna. Paljud pidasid teda Rooma mütoloogias oluliseks jumaluseks, kuigi ta ei võtnud kunagi Rooma jumaluste seas kõrget positsiooni. Flora oli ka Roani mütoloogia üks vanimaid jumalusi. Lugu ja müüt Flora kohta pärinevad iidsetest lugudest, mis eelnesid Rooma impeeriumi aegadele.

Flora oli üks viieteistkümnest jumalusest, kellel oli oma preester Flamen Floralise nime all. Preestrit juhatas Numa Pompilius ja kui me kõike arvesse võtame, oli Flora endiselt üks väiksemaid Rooma jumalusi.

Floraga pole seotud palju lugusid ja tema roll arenes enamasti Rooma kodanike abistamise ümber. Roomlased avaldasid Florale suurt tunnustust ning kui viljakuse ja uuenemise jumalanna, anti talle palju ohvreid, et teda rõõmustada. Tal oli võime muuta põllukultuurid suuremaks ja tugevamaks, kuid inimesed võisid kogeda ka tema viha, kui nad ei kuuletu. Flora ohvrid toodi tavaliselt Arvaliani vendade või Fratres Arvalesi koopasse. Florat kummardav kultus on ka üks vanimaid Rooma jumalusele pühendatud kultusi.

Flora oli õitsemise, kevade ja uuenemise jumalanna. Tänu oma võimele uuendada vanu asju sai temast ka viljakuse jumalanna, sest sünnitus kujutas endast elu uuenemist. Tema kaksikõde oli Fauna. Tõenäoliselt on teile nüüd tuttavam, kui oleme maininud Fauna, sest seda terminit kasutatakse tänapäeval sageli. Fauna oli loomade jumalanna ja koos esindasid nad loodust üldiselt, looma ja taimemaailma.

Kreeka vaste Florale oli Chloris. Ka nimi Flora tuletati terminist, mida kasutati teatud taimestiku tähistamiseks teatud piirkonnas või planeedi osas. Flora ei olnud nii tähtis kui mõned teised Rooma jumalused, kuid tema tähtsus polnud sugugi vähetähtis. Inimesed kiitsid Florat ja tõid tema ohvreid regulaarselt, peamiselt seetõttu, et ta oli viljakuse ja lillede jumalanna ning põllukultuurid kujutasid sel perioodil ellujäämist ja elu jätkamist.

Ilma põllukultuuride ja taimestikuta inimesed sureksid ja kõik nende jõupingutused oleksid tühised. Tema suurim vastane oli Rooma jumalus Robigus. Ta oli hävitamise jumal ja tema peamine võime oli võime tappa põllukultuure ja muuta need valgemaks. On mainitud võitlust Flora ja Robiguse vahel ning nende suhe kujutas endast igavest võitlust hea ja kurja vahel.

Florale pühendatud templeid võib leida kogu Roomas. Sibylline'i raamatutes, mis esindavad Cumae Sybili kirjutatud oraakleid, soovitati keisritel tungivalt ehitada Flora auks tempel ja isegi seitse templit üle Rooma. Väidetavalt tõi see roomlastele õnne ja pani nende põllukultuurid suuremaks ja tugevamaks kasvama.

Rooma keiser Titius Tatius ehitas Flora auks pühamu ja templi. Templi ehitamine tõi toonasele põllukultuurile ja põllumeestele palju edu. Flora auks korraldati igal aastal festival. Inimesed tõid jumalannale meeldimiseks palju kingitusi festivali käigus, mis kestis tavaliselt kuus päeva. Selle aja jooksul toimus palju erinevaid mänge ja teatrietendusi, mis tähistasid jumalannat. Iga päev oli eriline ja ainulaadne ning inimesed järgisid rangelt selle festivali traditsioone.

Tähendus ja faktid

Flora oli Rooma õitsemise, kevade ja viljakuse jumalanna. Paremusjärjestuse osas kuulus Flora vähemtähtsate jumaluste või väiksemate jumaluste klassi.

Kuigi teda ei peetud väga oluliseks jumaluseks, austasid ja armastasid teda Rooma inimesed.

Tema roll oli kaitsta inimesi ja kaitsta kõige olulisemat asja, mis neil sel ajal oli ja see oli toit. Flora teatas soojemate ilmade algusest ja perioodist, mil inimesed peaksid kevadisteks töödeks valmistuma.

Nimi Flora pärineb ladinakeelsest sõnast flos, mis tähendab lille. Flora oli üks vanimaid Rooma jumalusi ning teda maaliti kunstis ja kirjanduses tavaliselt noore neiuna, lilled juustes. Tema kujutis maalidel sarnanes rohkem nümfiga kui inimesega, sest ta ei olnud inimeste järeltulija. Paljudel juhtudel oli lihtne järeldada, et see Rooma jumalus ei olnud inimestega seotud.

Ta oli pigem müüt või legend ja tema olemasolu tõestas harva tema välimus lihast. Erinevalt teistest jumalatest, kellel on mõnes mõttes inimlikud juured, oli Flora pigem jumalus, mis oli inimestele kättesaamatu, kuid oli nende elus alati olemas.

Flora auks korraldati igal aastal festival, mille nimi oli Floralia. Festival kestis alates 27. aprillist kuus päeva^thkuni 3. maini. Festivali käigus toimus palju üritusi ja inimesed olid spetsiaalselt selleks puhuks riietatud. Inimesed kandsid tavaliselt värvilisi riideid ja lilli juustes, et jumalannale meeldida ja ka neid päevi meeldejäävamaks muuta.

Iidne mütoloogia põhines lugudel, mille lõi inimese kujutlusvõime. Kõik, mida inimesed ei suutnud mõistlikult seletada, lõid nad lugusid, millest hiljem said müüdid ja legendid.

Esimesel päeval tõid inimesed jumalannale nisu, kuid ülejäänud päevadel tõid inimesed ka piima ja mett. Ühel hetkel peatati kogu festival inimeste hoolimatu käitumise tõttu sel perioodil. Flora tähistamine oli tuntud inimeste väga lõdva käitumise ning paljude laulude ja tantsude poolest, mis ei lõppenud alati hästi.

Festivali kuuendal päeval toimusid erimängud, mis kandsid nime Ludi Florales. Festivali tähistati ka traditsiooniga tappa väikeloomi, mis näitab seost Flora ja tema õe Fauna vahel.

Selle kuuepäevase festivali tähendus ei olnud mitte ainult jumalannale meeldida, vaid ka aeg, mil inimesed lõpuks vabalt käitusid ja tegid kõike, mida tahtsid. Flora tähistamine esindas elu tähistamist üldiselt ja kogu ilu selles. Jumalannale tehtud annetused olid sümboolsed, kuid need olid ka võimalus tähistada rasket tööd ja pühendumust, mida inimesed selle kõige saavutamiseks on panustanud.

Erksad värvid ja lilled olid igal pool eriti ilus stseen ning seetõttu on jumalanna Flora üks armastatumaid Rooma jumalusi. Tema võime tuua uuenemist ja pakkuda inimestele uut võimalust midagi teha oli soov, mida kõik sooviksid ellu ärgata.

Flora kreeka vaste oli Chloris. Ta oli nümf. Flora oli abielus Favoniusega, kes on tuntud ka kui tuulejumal Sefiir. Flora truu kaaslane oli Hercules. Flora kui Rooma jumalanna jõudis oma arengusse eriti renessansi perioodil, kui paljud maalikunstnikud ja kunstnikud leidsid Florast kui lillede ja kevade jumalannast inspiratsiooni.

Tema populaarsus oli renessansi perioodil isegi suurem kui Vana -Rooma perioodil, mistõttu nimetatakse teda endiselt alaealiseks jumalannaks, kuigi tema tähtsus oli suur.

Populaarses kultuuris võime kindlasti näha mõningaid selle jumaluse säilmeid. Flora oli kevade ja viljakuse jumalanna ning kuigi ta polnud nii suur jumalus kui teised, säilitas ta oma rolli sajandite jooksul. Flora ja Fauna on tänapäeval levinud sõnad. Need kaks sõna tähistavad looma- ja taimeriiki ning neid kasutatakse harva eraldi. Peale selle oli Flora kui jumalanna inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja nende töödele.

Florale pühendatud balletti nimetati Flora ärkamiseks. On ka Henry Parceli nümfid ja karjased, kus üheks tegelaseks oli jumalanna Flora. Selle Rooma jumalannale pühendatud kujusid võib leida kogu Roomas, aga ka mujal Euroopas. Neid on Kapitooliumi muuseumides ja ka Poolas Szczecinis.

Järeldus

Vana -Rooma kõrgeim jumalus oli Jupiter ja kõik teised jumalused olid temast väiksema tähtsusega. Kuigi ta oli kõrgeim jumalus, kummardati temast võrdselt ja mõnikord isegi rohkem teisi jumalaid ja jumalannasid. Inimesed kiitsid Florat ja tõid tema ohvreid regulaarselt, peamiselt seetõttu, et ta oli viljakuse ja lillede jumalanna ning põllukultuurid kujutasid sel perioodil ellujäämist ja elu jätkamist.

Flora oli õitsemise, kevade ja uuenemise jumalanna. Tänu oma võimele uuendada vanu asju sai temast ka viljakuse jumalanna, sest sünnitus kujutas endast elu uuenemist. Tema kaksikõde oli Fauna. Floraga pole seotud palju lugusid ja tema roll arenes enamasti Rooma kodanike abistamise ümber.

Roomlased avaldasid Florale suurt tunnustust ning viljakuse ja uuenemise jumalanna; talle anti palju ohvreid, et talle meeldida.

Taimestiku auks korraldatavat festivali korraldavad tänapäevalgi mõned kultuurid ning tema tähendus tänasele kultuurile ja kunstile on erakordne. On hämmastav näha, kuidas nii väikesel jumalusel võib olla inimestele nii tugev tähendus ja kuidas see peab vastu ajaproovile.

Flora oli kevade ja lillede jumalanna, kuid aja jooksul anti talle muid atribuute. Ta jääb igavesti jumalannaks, et tähistada elu ja nautida rasket tööd, mille olete teinud, et midagi juhtuks.