Kuigi Rooma mütoloogia kujutas endast kombinatsiooni kreeka ja etruski mütoloogiast, oli sellel siiski mitmeid unikaalseid jooni, mis eraldavad selle mütoloogia nendest, mida tema aluseks võeti.

Rooma mütoloogia tõi meile mõned kõige huvitavamad lood ja müüdid iidsete jumalate ja jumalannade kohta. Nende sümboolne tähendus on väärtuslik ka tänapäeval ning neid kasutatakse sageli kunstis ja kirjanduses viitena.

Vana -Rooma kõrgeim jumalus oli Jupiter ja kõik teised jumalused olid temast väiksema tähtsusega. Kuigi ta oli kõrgeim jumalus, kummardati temast võrdselt ja mõnikord isegi rohkem teisi jumalaid ja jumalannasid. Iidne mütoloogia põhines lugudel, mille lõi inimese kujutlusvõime. Kõik, mida inimesed ei suutnud mõistlikult seletada, lõid nad lugusid, millest hiljem said müüdid ja legendid.

Iga looduslik sündmus, mida ei olnud võimalik seletada, sai sel ajal Roomas valitsenud jumalate ja jumalannade tööks. Jumalik sekkumine oli lihtsaim viis selgitada kõike, mis tol ajal juhtus, ja nagu tänapäevalgi, uskusid inimesed jumalatesse ja austasid neid.

Tänases tekstis räägime rohkem Rooma jumalannast Junost, kes oli perekonna, sünnituse ja riigi nõunik. Niisiis, kui olete kunagi tahtnud selle Rooma jumaluse kohta rohkem teada saada, on siin suurepärane võimalus seda teha.

Mütoloogia ja sümbolism

Jumalanna Juno oli üks kõrgemalt hinnatud Rooma naisjumalaid. Tema tähtsus Rooma rahvale oli suur ja inimesed pidasid teda abikaasa Jupiteri kõrval kõrgeimaks jumaluseks. Juno oli Rooma perejumalanna, riigi kaitsja ja jumalate kuninganna Rooma mütoloogias. Tema mütoloogia on väga keeruline ja keeruline, mistõttu on ta Roomas üks kõrgemalt hinnatud jumalusi.

Junol oli palju olulisi epiteete ja ta kandis palju erinevaid tiitleid. Ta oli kõigepealt abielujumalanna, aga ka elujõu, elulise energia ja igavese nooruse jumalanna. Ta oli riigi jumalik kaitsja ning oli viljakuse ja rahva suveräänsuse sümbol. Epiteet Lucina oli eriti oluline, kuna see esindas Juno funktsiooni omavahel seotud aspekte.

Rooma mütoloogia kohaselt on veebruar puhastamise ja puhastamise kuu. 15. veebruaril^thpeetakse festivali Juno auks ja seda nimetatakse Juno Sospitaks. See festival tähistas puhastumist ja viljakust.

Juno oli jumalanna, kes paljundas inimesi ja oli Rooma kodanike kaitsja. Ta kaitses ka Rooma armeed ja kõiki oma sõdureid. Juno Monetana tähistati teda Arx Capitolina) kui jumalannat, kes hoiatab inimesi katastroofide ja ohtude eest. Juno Curisena oli ta maalitud kilbi ja kannusega ning koht, kus see kuju seisis, oli koht, kuhu roomlased kandsid oma kingitused jumalannale ja muud ohvrid.

Juno oli abielus Jupiteriga, kes oli Rooma kõrgeim jumalus. Nende abielu kujutas endast ideaali, mille poole Rooma kodanikud püüdlesid. Kõrgeima jumaluse naisena nähti teda koos Jupiteriga kuninganna ja rahva kaitsjana. Inimesed austasid teda, kuid kartsid ka tema olemust, sest mõnel kujutisel oli ta jõu ja mõnikord isegi julmuse sümbol.

Roomlased uskusid, et Juno on sünnituse jumalanna, mistõttu nad tähistavad Junot pärast lapse sündi. Nad korraldasid tema auks suure pidusöögi ja tähistasid jumalannat, et ta nende last kaitseks.

Juno oli seotud peaaegu kõigi naise elu aspektidega ja kõige olulisem aspekt oli abielu. Ta kaitses kõiki naisi, kuid keskendus abielunaistele ja rasedatele.

Juno oli Saturni tütar, kuid abiellus lõpuks oma kaksikvenna Jupiteriga, kes oli taeva ja äikese jumal. Ta oli tuntud kui kõigi jumalate kuninganna ning koos Jupiteri ja Minervaga oli ta üks kolmest Rooma algsest jumalusest. Junost võttis osa 16 nümfi ja teda kujutati alati koos Irisega, tema armastatuima nümfiga.

Junol oli kaks last, Mars ja Vulcan. Iidse müüdi kohaselt ei olnud Jupiter eostanud Juno poega Marsi, kes oli sõjajumal. Müüt räägib loo Florast, kevadejumalannast, kes andis Junole lille, mis muutis ta Marsist rasedaks.

Teine müüt räägib loo sellest, et Juno ja Jupiter viskasid oma poja Vulkani vulkaani, kuna too oli liiga kole. Hiljem oli neil kahju ja nad tagastati maa peale.

Juno oli oma mehele raevukalt lojaalne ning ka armukade ja kättemaksuhimuline. Kui Jupiter Minerva peast sünnitas, muutus Juno liiga armukadedaks. See on üks põhjusi, miks Juno otsustas Marsi sünnitada iseseisvalt, mitte Jupiteri poolt.

Koos kõigi muude kohustustega oli Juno peamiselt osa kolmikkonnast, mis elas Kapitooliumi mäel. Ta elas koos Jupiteri ja Minervaga ning tema peamine tiitel oli sünnituse ja abielu jumalanna. Teda kummardasid tema paljud nümfid ja ta kaitses kõiki naisi, eriti abielus ja rasedaid.

Tähendus ja faktid

Juno oli Saturni tütar ja iidsete müütide kohaselt oli ta abielus oma venna Jupiteriga. Juno ja tema venna kohta on palju kunstilisi kujutisi, mis näitasid, et nendevaheline seos polnud ainult romantiline. Juno oli Rooma perekonna, abielu, sünnituse jumalanna ja ta oli Rooma rahva üldine kaitsja.

Junot kujutati tavaliselt sõdalasena nagu soomusrüü ja üldiselt tugeva naisena. Ta oli abielus Jupiteriga, mis tegi temast kogu Rooma rahva kuninganna. Junot kujutati ka suurte pruunide silmade, ilusa näo ja noore neiu kehaga.

Teda kujutati ka kilbi või kannuse kandmisel ning roomlased kartsid teda ja austasid teda. Junol oli palju epiteete, kuid kõige olulisemad olid seotud abielu ja sünnitusega.

Inimesed korraldasid tema auks ja armu saamiseks sageli tema auks tseremooniaid ja festivale. Tema kujutis ühendas nii ilu kui ka jõu ning kujutis erineb mõnevõrra Hera kujutamisest kreeka mütoloogias, ehkki need on omaduste poolest väga sarnased.

Juno auks peetud festivali nimi oli Matronalia. Festivali tähistati märtsis ja see oli päev, mil abikaasad pidid oma naistele kingitusi tegema. See traditsioon meenutab tänapäeval rahvusvahelist naistepäeva, mis on tõestuseks, et naise positsioon oli iidsetel aegadel oluline. Mõned allikad mainivad, et see festival toimus Juno poja Marsi auks, sest see toimus tema sünnipäeval.

Kolmas allikas usub, et festival tähistab Rooma-Sabine sõja lõppu, kus naised mängisid olulist rolli ja naised vastutasid rahu taastamise eest.

Juno Kreeka vaste oli Hera, kes oli Zeusi naine. Juno esines rooma kunstis ja kirjanduses sageli sümbolina, kuid tema välimus pole populaarkultuuris kunagi vähem tähtis. Vigili Aeneidis kujutati Junot julma jumalannana.

Shakespeare mainib oma töös nimega The Tempest ka Junot kui maski tegelast. Juunikuu sai oma nime Juno järgi. Juno esindas ka geeniuse vastandit, mida kasutati meessoost esindamiseks.

Hollandi linnas Maastrichtis on 2000 aastat vanad Juno ja Jupiteri kujud. Nende jäänuste taga on lugu, et Juno saadeti pärast sündi Samosele. Ta jäi sinna kuni puberteedieani ja oli siis abielus oma venna Jupiteriga.

Kuju kujutab Junot pruudina ja see kuju kuulub ühe vanima kuju ja inimkunsti näite juurde. Skulptuuri peeti esmakordselt Roomas Kapitooliumi mäel, kuid viidi 4^thsajandil.

Juno tähtsus roomlastele oli äärmiselt suur ja tema kohalolek Rooma mütoloogias on üks mõjukamaid. Kuigi tema välimuse ja käitumise kohta on erinevaid allikaid ja lugusid, peetakse Junot endiselt halastavaks jumalannaks, kes kaitses Rooma kodanikke ja vastsündinuid. Inimesed uskusid temasse ja pühendasid oma palved Junole ning tema kultus kuulub ühte vanimast.

Vana -Rooma traditsioon austas naisi kõrgelt, mida võib selgelt näha naiste positsioonist Rooma mütoloogias. Erinevalt paljudest tänapäeva religioonidest andsid roomlased naistele tugeva religioosse positsiooni ja nende kohalolek rooma mütoloogias oli märkimisväärne. Juno oli osa kolmikkonnast, mis elas Kapitooliumi mäel, ja oli ka Rooma üks peamisi jumalusi.

Järeldus

Iga looduslik sündmus, mida ei olnud võimalik seletada, sai sel ajal Roomas valitsenud jumalate ja jumalannade tööks. Jumalik sekkumine oli lihtsaim viis selgitada kõike, mis tol ajal juhtus, ja nagu tänapäevalgi, uskusid inimesed jumalatesse ja austasid neid. Juno oli abielus Jupiteriga, kes oli Rooma kõrgeim jumalus. Nende abielu kujutas endast ideaali, mille poole Rooma kodanikud püüdlesid. Kõrgeima jumaluse naisena nähti teda koos Jupiteriga kuninganna ja rahva kaitsjana.

Juno oli oma mehele raevukalt lojaalne ning ka armukade ja kättemaksuhimuline. Kui Jupiter Minerva peast sünnitas, muutus Juno liiga armukadedaks. See on üks põhjusi, miks Juno otsustas Marsi sünnitada iseseisvalt, mitte Jupiteri poolt. Juno oli jumalanna, kes paljundas inimesi ja oli Rooma kodanike kaitsja. Ta kaitses ka Rooma armeed ja kõiki oma sõdureid. Juno Monetana tähistati teda Arx Capitolina) kui jumalannat, kes hoiatab inimesi katastroofide ja ohtude eest.

Junot oleks võinud kirjeldada mitmel erineval viisil, kuid tema tähtsus Rooma mütoloogias on märkimisväärne. Ta mõjutas ka täiesti erinevat lähenemist naistele ja nende õigustele. Isegi ajal, mil inimesed ei olnud kõrgel tasemel, mängisid jumalannad nagu Juno olulist rolli naiste emantsipatsioonis. Juno oli kõigi naiste jumalanna kaitsja, eriti nende, kes olid rase ja abielus. Ta oli pühendunud ainult emastele, samas kui meessoost roomlastel oli toetuda Jupiterile ja teistele jumalustele.

Juno mõju Rooma mütoloogiale ja tänapäeva kultuurile on kindlasti suur, kuigi ta juured pärinevad Kreeka mütoloogiast. Tema paljud epiteedid on suurepärane metafoor naise võimele teha palju asju ja hoida kogu rahvast ühes kohas. Juno oli ainulaadne tugeva ja võimsa naise sümbol, kes ületas takistused ja asetas end Rooma mütoloogias esikohale.